OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

07.04.16, 09:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Brüsseli terrorist töötas kunagi Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlamendi kõneisik Jaume Duch Guillot teatas, et üks Brüsseli terrorirünnakute enesetaputerroristidest töötas lühikest aega Euroopa Parlamendis, vahendab Reuters.

Brüsseli lennujaam pärast terrorirünnakut

Brüsseli lennujaam pärast terrorirünnakut Foto: epa

Kõneisiku sõnul töötas üks terroristidest, kelle nime ta ei nimetanud, kuus aastat tagasi Euroopa Palamendis koristajana. „Ajavahemikul 2009 ja 2010 töötas üks Brüsseli terrorirünnakute enesetaputerroristidest ettevõtte alluvuses, mis oli Euroopa Parlamendiga sõlminud lepingu koristusteenuse osas,“ täpsustas Guillot.

Üks Euroopa Liidu ametnikest lausus, et tegu oli 25aastase belglase Najim Laachraouga, kes lasi end õhku Brüsseli lennujaamas ning keda kahtlustati ka pommivestide tegemises möödunud aasta novembris toimunud Pariisi terrorirünnakute tarbeks.

Guillot märkis, et sel ajal, kui kõnealune terrorist Euroopa Parlamendis töötas, puudus tal kriminaalne minevik.

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.